Tarmo Tähepõld, Autogeenius
Suur osa juhte, eriti linnas, sõidavad ilmselt vähem kui 10 000 kilomeetrit aastas. Eesti kiiruisutaja Saskia Alusalu läbib sellise distantsi ainuüksi rattaga. Kujutage ette, see teeb keskmiselt 27 kilomeetrit päevas. Tallinna kesklinnast Keilasse, iga jumala päev.
See pole veel kõik. Lisanduvad jõu ja hüppetreeningud, rulluisutrennid ja jääl sõidetud kilomeetrid, mida ta ei ole mõõtnud. Kusjuures, vestluse lõpuks ei tulegi välja, kui palju nendest rattakilomeetritest on trenniks vajalik ja kui palju puhtast sõidurõõmust.
ISIKLIK AUTO TÄHENDAB VABADUST
Kas Saskial autosõiduks üldse aega jääb? Ikka, viimased 10 kuud on ta sõitnud lumivalge uue Kia Optimaga ning koos ühe Euroopa reisiga, tuleb autoga läbisõiduks napilt alla 20 000 kilomeetri. Maanteel liiklemise kogemust on tal seega kõvasti ning kahest väga erinevast vaatepunktist. Aga sellest natuke hiljem.
Kia on Saskia esimene päris isiklik auto, mida ei pea kellegagi jagama. Tema auto, tema reeglid. Neid ei ole õnneks väga palju. Jäätisega lubab autosse, raadiojaamu võid ka vahetada. Roolis on ta hea meelega siiski ise, kui just pole vaja sõiduaega kasutada kirjadele vastamiseks või puhkamiseks.
Saskia sõnul peab ta ennast hoolsaks autoomanikuks. Kindlasti nii ei ole kunagi, et teed ukse lahti ja kohvitopsid kukuvad välja, aga väga pedantne ta ka ei ole. Eriti kui ta võrdleb end oma isaga, kelle auto on peaaegu alati väga puhas ja korras ning kus kehtivad ranged reeglid. Auto on pigem töövahend kuhu ratas, uisud ja muu varustus peab sisse mahtuma.