Pilt Tõnis Tuuder
Margus Pipar, Autoleht
Milline on parim Aasia linnadžiip? Vastamisi astuvad uued ja uuendatud Toyota RAV4, Honda CR-V ja Mazda CX-5. Kolmele „jaapanlasele” pakub konkurentsi Korea päritolu müügihitt Kia Sportage.
Honda ning Toyota linnadžiibid on Eesti turul tegijad olnud aastakümneid ning nende uued põlvkonnad on paremad kui kunagi varem: mõlema puhul on ilmnenud puudused likvideeritud ning mõnigi miinus pööratud plussiks. Mazda ja Kia läbisid eelmisel aastal kerge värskenduskuuri, Sportage on linnadžiipide kindel turuliider ja ehkki mitte sama popp, näeb CX-5 liikluses samuti palju.
Võrdlustesti palusime nelikveolisi bensiinimootori ja automaatkäigukastiga autosid. Toyotalt jõudis testiplatsile paraku hübriid. Ühelt poolt tähendab see märgatavalt kallimat, teisalt aga ökonoomsemat ja vaiksemat autot. Tavahübriid kuulub ka Honda valikusse, diisel-poolhübriidi pakub Kia. Mazda mudelivalik on kõige väiksem, kuid sedagi saab ka väiksema mootori ja esiveoga. Varustusega hiilgavad kõik autod, kuid väikseid erinevusi siiski leiab. Näiteks saab Toyotale esiklaasisoojenduse ning Mazdale ja Hondale tuuleklaasinäidiku, Hondal puuduvad ventileeritavad istmed, aga Toyotal jällegi Apple CarPlay ja Android Auto tugi.
Kui testipäeva lõpuks olid toimetuse liikmetel välja kujunenud oma lemmikud – mis muuseas ei kattunud –, siis fakte ja numbreid kokku liites kujunes välja küllaltki üksmeelne edetabel. Vanad rivaalid Honda ja Toyota on mõnes mõttes väga sarnased (lisaks kõigele muule on need täpselt sama pikad, 4,6 meetrit) ja samas ülejäänud kahest erinevad autod. Nemad jäid jagama teist-kolmandat kohta. Võidu otsustas lõpuks hind: üks sellest nelikust on teistest ligikaudu 10 000 eurot odavam ja sellisest vahest ei saa ei üle ega ümber!
Neljas koht
Mazda teeb asju isemoodi
Mazda linnadžiibi teine põlvkond oli Autolehe toimetusele siiani tundmatu, seepärast ootasime selle proovimist huviga. Suure töömahuga vabalthingavate mootorite, kiiduväärt juhitavuse ning ägeda disaini eest on näiteks Mazda 6 teeninud palju kiitust ning see on võrdlusteste võitnud isegi Saksamaal, kus harilikult tunnistatakse parimaks kodumaine toodang.
CX-5 disain oli ka meie testijate ühine lemmik, kuid muudes asjades eristub Mazda linnadžiip teistest veel enam. Näiteks puuduvad sel ainsana bensiinimootorile lisajõudu andvad agregaadid (turbo/kompressor/elektrimootor) ja sel on traditsiooniline automaatkäigukast. Käigukasti tööle ei ole meil mingisuguseid etteheiteid, kuid 2,5liitrine mootor tundub nõrgem kui lubatavast 200 hobujõust ootaksime, teistele jääb see eriti selgelt – ja ka ootuspäraselt alla just madalatel pööretel. Küll aga on Mazda küllaltki säästlik. Tehas lubab umbes poole liitri võrra väiksemat kütusekulu kui Hondal-Kial, meie tavapärasest sõidust dünaamilisemal ja nõudlikumal testiringil ulatus vahe liitrini (Mazdal 9,7, Hondal-Kial ühtmoodi 10,7 l / 100 km, Toyotal seevastu vaid 6,8 l / 100 km).
Põhjuseid, miks Mazda viimaseks jääb, on kaks. Kõigepealt põrub CX-5 praktilisuses. Tagaistmel reisijatele on selles ruumi tunduvalt vähem kui rivaalides ja ka ukseava on kitsas.
Teisena – ja meile suure üllatusena – põrub Mazda kesiste sõiduomaduste tõttu. Kui teekate pole päris ideaalne, siis kipub vedrustus väristama ja kõigutama, rattad ei püsi kindlalt teega kontaktis ning roolis on õige ebakindel tunne. Seal, kus Kiaga võis sõita rahumeeli spidomeetri järgi „sajaga” ning Honda ja Toyota püsisid tempos, tuli Mazdaga hoog alla lasta.
Teine-kolmas koht
Kõige suurem arenguhüpe
Kui eelmise põlvkonna RAV4 pani meid õlgu kehitama, siis uus on tõepoolest linnadžiipide tippklass. Alustades kas või sellest, et kadunud on ümaralt väheütlev poliitkorrektne disain: värske mudel on nurgelisem, agressiivsem ja silmatorkavam. Uus platvorm tagab ka ruumikuse, millele saab vastu ainult Honda: tagaistmel võib laiutada, pakiruumi mahuks lubab Toyota lausa kõige enam. Samuti on RAV4 sõiduomadused märgatavalt paremaks muutunud. See on mugav, aga samas hästi juhitav ning pakub isegi mingil määral sõidurõõmu, mis oli vahepealsete põlvkondadega kaduma läinud.
RAV4 saab ka 175hobujõulise bensiinimootoriga, kuid testis oli nelikveoline hübriid. See lisab hinnale u 2500 eurot ja teeb RAV4-st testi kõige kallima auto. Ent seda oleks olnud ka tippvarustuses bensiini-RAV.
Hübriidi plussid avalduvad eelkõige müra vähesuses– linnaliikluses võib see pikalt ainult elektri jõul sõita – ning ka säästlikkuses. Toyota hübriid oskab tõesti kokku hoida, näidates teistest mitme liitri võrra väiksemat kütusekulu ka päriselus, mitte ainult paberil.
Küll aga avaldab rohkem muljet paberil kui päriselus RAV4 koguvõimsus 222 hobujõudu, millega see ületab konkurente kindlalt. Ka 0–100 km/h kiirenduse aeg on vähemalt sekundi võrra parem kui teistel. Reaalsuses annab elektrimootor Toyota linnadžiibile küll mõnusa ja vaevatu mineku, liiklusega samas tempos püsimiseks ei pea gaasi kunagi tugevalt pressima, aga dünaamiliselt sõites tõmbab suurematele ambitsioonidele kriipsu peale variaatorkäigukast. Siis pole pääsu sisepõlemismootori kõrgetest pööretest ja sellega kaasnevast ebameeldivast undamisest.
Teine-kolmas koht
Mugav ja praktiline
Honda CR-V uus põlvkond näeb peaaegu samasugune välja nagu vana ja selle peamised trumbid on samuti tuttavad. Ja need trumbid loevad, sest pereautoks on CR-V endiselt väga hea valik: tagaiste on avar ning suurde pakiruumi saab selle testi autodest ainsana tellida ka kaks lisakohta, pakiruumi laadimiskünnis on Hondal kõige madalam ja kandevõime kõige suurem. Mõneti üllatuslikult hiilgab selle põlvkonna CR-V ka lausa pärisdžiibiliku 208millimeetrise kliirensiga.
Sõitjateruumis meeldib meile maitsekas heleda naha ja puiduga viimistlus, vähem aga mõneti segane nupumajandus roolil. Üldiselt võib siiski kõiki nelja kiita selle eest, et põhifunktsioone saab endiselt nuppudega juhtida, neid ei pea puutetundliku ekraani menüüst otsima.
Honda sõiduomadused panustavad endiselt mugavusele ning olgu tegu kruusa- või halvas seisus asfaltteega, Honda liigub ikka pehmelt ja vaikselt. Kurvides kaldub CR-V teistest enam, aga on siiski kindlalt ja konkreetselt juhitav.
Lõpuks ometi vahetas Honda välja ka CR-V uimase kaheliitrise vabalthingava põhimootori, nüüd liigutab CR-V-d 1,5liitrine turbojõuallikas. Saab seda kahes võimsuses, proovisõiduautol oli võimsam, 193hobujõuline versioon. See jaksab suhteliselt rasket autot palju elavamalt liigutada, aga on paraku nagu Toyotagi jõuallikad ühendatud variaatorkäigukastiga. Seepärast kehtivad Honda kohta samad sõnad: rahulikult liikudes on tegu asjaliku ja piisavalt elava kombinatsiooniga, dünaamilisemal sõidul eelistaksime aga iga kell traditsioonilist automaat- või topeltsiduriga käigukasti.
Võitja: Kia Sportage
Trumpideks hind, garantii ja sõiduomadused
Korea autod on Jaapani omadele koha kätte näidanud juba paljudes võrdlustes ja samamoodi läks meil. Sportage pole ülivõimas, kuid sel on trumpe, millest mööda vaadata ei saa. Alustagem kõige ilmsemast: selle tippmudel maksab isegi tavahinnaga alla 30 000 euro ehk umbes 8000 – 10 000 eurot vähem kui Jaapani rivaalide omad. Praeguste soodushindadega on vahe veelgi suurem – selle eest võib lisaks osta juba mõne täiesti korraliku väikeauto!
Järgmise ja mitte väheolulise argumendina räägib Kia kasuks ülipikk seitsmeaastane garantii. Jaapanlased on siiani pidama jäänud kolme aasta ja 100 000 kilomeetri peale (mida saab tasu eest küll pikendada).
Kõige selle peale võiks õlgu kehitada, kui Sportage oleks muus mõttes teistest tunduvalt halvem, sest kehv asi peabki ju odavam olema. Kuid kaugel sellest, Kia üllatas meid ka testiplatsil. Mis ehk kõige positiivsem, juhile on see antud nelikust parim auto. 1,6liitrine turbomootor teeb neljasilindrilise kohta meeldivat häält ka kõrgetel pööretel ja koostöös kiirelt ning õigel ajal käiku vahetava topeltsiduriga DCT-kastiga jaksab elavalt vedada igas situatsioonis. Lisage veel täpne rool ning kurvides ja kehval teel väga hästi töötav vedrustus ning kokku saab auto, mille roolis on lust olla. Päris auklikul pinnal ei küündi küll sõidumugavus Toyota ja Honda tasemele.
Puudusena läheb kirja nimetatutest väiksem tagaiste (Kia on ka ise teistest väiksem) – samas CX-5-st on Sportage märgatavalt avaram. Ning ka kütusekulu jääb Toyota ja Mazda omale alla, olles Honda kütusekuluga enam-vähem võrdne.
Punktitabel:
| Auto: | Kia Sportage 1,6 T-GDI 4WD DCT GT-Line | Honda CR-V Executive Navi 4WD | Mazda CX-5 2.5 SKYACTIV-G AWD Signature 6AT | Toyota RAV4 Hybrid AWD Premium Plus |
| Hind | 29 490 eurot (soodushind 26 990 eurot) | 37 990 eurot | 38 650 eurot | 42 440 eurot |
| Hind alates | 18 990 eurost (1,6 2WD) | 26 510 eurost (1,5T 2WD) | 27 400 eurost (2,0 2WD) | 23 800 eurost (2,0 2WD) |
| Meeldib | hind, garantii, juhitavus, mootor-käigukast | mugav, ruumikas, praktiline | ökonoomne, disain | mugav, ruumikas, ökonoomne |
| Ei meeldi | võiks ruumikam olla, kütusekulu | variaatorkast, disain | sõiduomadused, ruumikus | hind, variaatorkast |
| Hind ja kulud | 5 | 3,5 | 3,5 | 3,5 |
| Varustus | 5 | 5 | 5 | 5 |
| Sõiduomadused | 5 | 4 | 3 | 4,5 |
| Kasutusomadused | 4 | 5 | 3 | 4,5 |
| Disain ja viimistlus | 4 | 4 | 4 | 4 |
| Kokkuvõte | Kindel võitja – vaid ruumikust võrreldes on Hondal ja Toyotal eelis. | Ruumikas, mugav ja rahulik auto. CR-V-d valides ei eksi endiselt. | Ilus ja üsna ökonoomne, aga ebapraktiline ja sellega võiks ka parem sõita olla. | Isikupärane, ruumikas, hübriidina säästlik – uus RAV4 on põhjusega populaarne. |
| Hinne | 4,5 | 4 | 3,5 | 4 |
