23.01.2019, Argo Verk
Keegi ilmselt ei vaidle, et pereauto ja universaalkere on sünonüümid. Kuigi maast kõrgemale tõstetud, on ju tänapäeval ülipopulaarsed maasturid ja krossoverid olemuselt samuti sarnase keretüübiga. Seega peaks igal pereautode kilda kuuluda soovival mudeliperekonnal olema valikus ka universaalkerega versioon. Kia Ceedil on - liignimega Sportswagon, lühemalt SW. Kõrge kasutusmugavusega ja ruumikas masin, mis vastab kõikide näitajate poolest pereauto definitsioonile. Teisalt kipub aga tavapäraste sõiduautode ostjaskond tänu eelnimetatud krossoverite võidukäigule aina kahanema. Niisiis on klientide köitmiseks tarvis midagi uut. Südikat disaini, edevust, glamuuri ja tehnoloogiat. Midagi, mis paneks inimesi pead pöörama ning autole järele vaatama. Midagi mis pakuks esmaklassilist sõidukogemust ja uusimat tehnoloogiat.
Paralleelid Porschega
Nii tulidki Kia disainerid ideele – kui õige teeks veel ühe universaalkerega Ceedi? Pisut teise lõikega, mis miksiks kupeele omased elemendid ja langeva katusejoone sportlikkusele viitava längus tagaluugiga. Idee tulemusena sündis ProCeed, ehk Kia esimene shooting brake (mõni autotootja on säärast keretüüpi proovinud iseloomustada ka sõnadega „laugpära-universaal“). Lähima katsetuse samas autoklassis leiab Mercedese mudelivalikust - CLA Shooting Brake - ja sellega hetkel valik praktiliselt piirdubki.
Kia poolt on tegu julge sammuga ja autot lähemalt uurinuna tuleb tunnistada, et julge hundi rind on seekord pigem rasvane kui kuule täis. ProCeed näeb elusuuruses äge välja ja annab muidu tavalisele pereautole hoopis teise hingamise. Muuseas - ei tea, kas tahtlikult või kogemata – aga auto kujunduses leiab paralleele ka Porsche Panamera Sport Turismoga. ProCeedi längus tagaluuk ja sellel paiknevad tuled on esmapilgul Porschega üpriski sarnased. Kia kahepoolsed kandilised summutiotsad on küll muidugi butafooria, aga koos difuusoriga kannavad needki oma rolli auga välja.
Välismõõtudelt on ProCeed tavalise SW-ga üsna ühte masti, välja arvatud viimasest 43 mm madalam katusejoon, mis teeb ProCeedi saledamaks ja sportlikumaks autoks. GT-mudeli korral rõhutavad uustulnuka eripära veel punased aktsendid – eelkõige kaitseraua alaservas, küljekarpidel ja iluvõrel, GT-Line varustuse korral on needsamad elemendid halli värvi.
Endiselt mahukas
Sõitjateruumis saab võrreldes tava-Ceediga suurimaks muudatuseks pidada sportlikke istmeid ja punaste või hallide aktsentide kasutamist neil ning polstripaneelidel. Tagaistmel on jalaruumi võrreldes Ceed SW-ga peaaegu samapalju ja hoolimata langevast katusejoonest ei puutu pea lage ka keskmisest pikemal kodanikul.
Kuid kihvti disainiga kaasneb ka miinuseid. Nimelt jääb niigi kitsukese tagaakna ülemine serv sedavõrd madalale, et keskmisest pikem roolija hakkab järgnevat autot nägema alles siis, kui too on jõudnud juba umbes 30 meetri kaugusele. Võib-olla tuleb see pimedal ajal juhi pimestamise vältimist silmas pidades isegi kasuks, aga suurtel kiirustel on tegemist tsipa ohtlikuvõitu olukorraga.
Pakiruumi suurus kannatab pisut tänu kerekujule, aga 594 liitrit mahutav “pakihoidla” ei jää sõsarale palju alla ning on klassi priimuste hulka kuuluv näitaja. Tõsi, kuigi pakiruumi sügavuse kallal norida ei saa, on tegemist harjunust madalama alaga, mis seab piiranguid veetavate asjade kujule ja mõõtudele.